{"id":60,"date":"2014-10-06T23:04:05","date_gmt":"2014-10-06T20:04:05","guid":{"rendered":"https:\/\/usuteadus.ee\/?page_id=60"},"modified":"2014-10-06T23:13:03","modified_gmt":"2014-10-06T20:13:03","slug":"teated","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/usuteadus.ee\/?page_id=60&lang=et","title":{"rendered":"Teated"},"content":{"rendered":"

Akadeemilise Teoloogia Seltsi \u00fcldkoosolek peeti 11. mail veebi vahendusel.<\/a><\/h2>\n2021-10-04 13:33:27<\/span>\nadmin<\/span>\n
\n\n

11. mail toimus Akadeemilise Teoloogia Seltsi \u00fcldkoosolek koroonaviiruse t\u00f5ttu veebi vahendusel. Uuendati Seltsi p\u00f5hikirja ja valiti uus juhatus: esimees Anne Burghardt, aseesimees Ain Riistan, laekur Meelis Friendthal ja sekret\u00e4r Anu P\u00f5ldsam. Revidendina j\u00e4tkab Kaido Soom. \u00dchtlasi kinnitas koosolek Usuteadusliku Ajakirja uue peatoimetaja Roland Karo. Senine peatoimetaja Tarmo Kulmar j\u00e4tkab toimetuskollegiumi liikmena.<\/p>\n<\/div>\nPosted in: M\u00e4\u00e4ratlemata<\/a><\/span>Teated<\/a><\/span><\/a><\/span>\nRead more...<\/a><\/span>\n0 comments<\/span>\n

\n

Akadeemiline Teoloogia Selts sai Eesti Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmeks<\/a><\/h2>\n2020-02-15 18:22:13<\/span>\nadmin<\/span>\n
\n\n

15. oktoobril 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees Urmas N\u00f5mmik assotsiatsioonileppe.<\/p>\n\n\n\n

Siinkohal on \u00e4ra toodud Tarmo Soomere tervitusk\u00f5ne:
<\/p>\n\n\n\n

Lugupeetud\nakadeemilise teoloogia seltsi esimees Urmas N\u00f5mmik, aseesimees Randar Tasmuth;\nhead kolleegid:<\/p>\n\n\n\n

Hea\nteaduse jooned on universaalsed k\u00f5ikides teadusvaldkondades. Need on oskus\nadekvaatselt interpreteerida m\u00e4\u00e4ramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed\np\u00f5hjendused, ausalt r\u00e4\u00e4kimine asjadest, mida me kuulda v\u00f5i isegi nimetada ei\ntaha, ja julgus \u00f6elda \u201eei tea\u201c. Sageli ei aita k\u00f5ik see meid edasi v\u00f5i toob\nhoopis ilmsiks nn nurjatud probleemid, mille osa ja \u00fcks allikaid me ise oleme.<\/p>\n\n\n\n

Parafraseerides\ntuntud \u00fctlust: oskame k\u00fcll maailma algosakesteks lahti v\u00f5tta, aga terviku\nkokkupanemise j\u00e4tame tagasihoidlikult ja j\u00e4tkusuutlikult j\u00e4rgmistele p\u00f5lvedele.\nVahel oskamatult vabandades: et ka neil midagi teha oleks. Siiski proovides\nm\u00f5jutada riigi juhte ja innustada \u00fchiskonda.<\/p>\n\n\n\n

Kadunud\nHardo Aasm\u00e4e kommenteeris maailma parandamist \u00fchiskonna veenmise kaudu n\u00f5nda:\n\u201eMassidele jutlustamine toob l\u00f5ppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk siis\nselle, et sind l\u00fc\u00fcakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju m\u00f5istlikum on olla\nLapi Tark, valdav osa elust vaikida ja elada \u00f5nnelikult k\u00f5rge vanuseni.\u201c Nii\noleme \u00fchiskonnaga suhtlemise \u00fcle m\u00f5tiskledes \u2013 mis peaks olema sotsiaalteaduste\nv\u00f5i v\u00e4hemalt teaduskommunikatsiooni problemaatika \u2013 \u00e4kitselt religioossete\nterminite juures.<\/p>\n\n\n\n

Religiooni\najaloo kvintessentsi on Ralf Waldo Emerson formuleerinud maksiimina: \u201e\u00dche\najastu religioon on j\u00e4rgmise kirjanduslik meelelahutus\u201d. Mis t\u00e4hendab teistpidi\nt\u00f5demust, et religioone on maailmas hirmu\u00e4ratavalt palju. Teadaolevalt\npraktiliselt k\u00f5igil rahvastel. Kui kaasaegne sekulariseerunud maailm v\u00e4lja\narvata. <\/p>\n\n\n\n

Kui\ntahta olla sekulariseerunult pragmaatiline, siis \u2013 v\u00e4hemalt evolutsiooniteooria\nraamides \u2013 surub end peale \u00fcks j\u00e4reldus: minevikus on religiooni olemasolu\nandnud rahvastele konkurentsieelise. See, mis on meid siia toonud, ei pruugi\nmeid edasi viia, m\u00e4rkis \u00fcks teine president, aga sellegip\u00e4rast tahaks v\u00e4ga\nteada, milles see eelis on seisnenud.<\/p>\n\n\n\n

Kes\non \u00f6elnud \u201ereligioon\u201c, peab \u00fctlema ka \u201eusk\u201c. Kui \u00fctleja on teadlane, peab ta\nolema valmis, et k\u00fcsitakse teaduse ja usu suhete kohta. Kui delegeerida see\nk\u00fcsimus ingliskeelsena k\u00f5iketeadja doktor Google\u2019ile, siis esimesena ilmub\nekraanile ansambel The Script. Mida v\u00f5ib t\u00f5lkida nii p\u00fchakirjaks kui ka\nprogrammijupiks (ja too teine v\u00f5ib tulevikus ootamatult sageli m\u00e4ngida esimese\nrolli).<\/p>\n\n\n\n

Nende\nlaul \u201eScience and faith\u201c (2010) on tehniliselt alternatiivrokk v\u00f5i pop-rokk.\nSee pole \u00fcldse halb lugu ning minu habemike p\u00f5lvkonnale p\u00e4ris meeldiv kuulata.\nLisaks \u00fctleb see toredaid asju. N\u00e4iteks: Usku\nja lootust teleskoobist ei leia. \/ S\u00fcdant ja hinge t\u00e4htedelt ei saa.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Need\ns\u00f5nad tunduvad justkui \u00fctlevat, et meil on inimeste, perekondade, kogukondade\nv\u00f5i \u00fchiskondadena teatavad mittemateriaalsed vajadused. Neid on raske ette\naimata ja veel raskem teaduslikult anal\u00fc\u00fcsida. Pealegi muutuvad need ajas. Kui\n\u00fche vajaduste komplekti \u00e4ra rahuldame, siis ilmtingimata j\u00e4rgnevad uued\nvajadused. V\u00f5ib-olla ongi see meie tulevik. Kliimamuutuste kontekstis aga pigem\nmitte.<\/p>\n\n\n\n

Teaduse\n\u00fcks funktsioone on piiluda tulevikku, et seda muuta paremaks v\u00f5i v\u00e4hemalt\nelamisv\u00e4\u00e4rse(ma)ks. Personaalmeditsiin \u00fctleb meile j\u00e4rjest rohkem, mis haigused\nkonkreetset inimest \u00e4hvardavad ja kuidas saab neid juba eos v\u00e4ltida. Tulevikku\npiilumise alustalaks on hea m\u00e4lu, ehk parim v\u00f5imalik teadmine sellest, mis on\njuhtunud minevikus. Nagu kirjutas Juhan Liiv: \u201eKes minevikku ei m\u00e4leta, see\nelab tulevikuta.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Minevikus\ns\u00fcndinud asjade m\u00f5istmine on seega \u00fcldjuhul \u00fcks kasulik omadus, kui mitte\nkonkurentsieelis. Kaasa arvatud selle anal\u00fc\u00fcs, miks l\u00e4ks vaja tuhandeid erinevaid\nkeeli v\u00f5i millisel moel erinevate religioonide olemasolu m\u00f5jutas inimese kui\nliigi elluj\u00e4\u00e4mise \u0161ansse. Kui peituda siinkohal m\u00f5neti \u00fclelihtsustava\nfundamentalistliku evolutsioonibioloogi k\u00fcbara alla, siis v\u00f5iks isegi oletada,\net see aitas v\u00e4hemalt mingil ajaj\u00e4rgul kaasa inimkonna arengule. Igatahes\nseisab selles kontekstis akadeemilise kogukonna ees m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu ja v\u00e4ga\nt\u00f5en\u00e4oliselt mitmes m\u00f5ttes kasulik mineviku anal\u00fc\u00fcsi ja t\u00f5lgendamise \u00fclesanne.\nMul on hea meel, et oleme s\u00f5lminud tiheda sideme selle valdkonna Eesti parimate\nekspertidega.<\/p>\n\n\n\n

Tarmo\nSoomere akadeemilise teoloogia seltsi ja Eesti teaduste akadeemia\nassotsieerumislepingu allakirjutamise puhul 15.10.2019.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud\nm\u00f5tteid artiklist: Masside vaimsus. KesKus, november 2018, lk 6\u20127,\nhttp:\/\/kes-kus.ee\/masside-vaimsus\/<\/p>\n<\/div>\nPosted in: M\u00e4\u00e4ratlemata<\/a><\/span>Teated<\/a><\/span><\/a><\/span>\nRead more...<\/a><\/span>\n0 comments<\/span>\n

\n

2019. aastal peeti ATS-i \u00fcldkoosolek reedel, 12. aprillil.<\/a><\/h2>\n2020-01-13 12:20:13<\/span>\nadmin<\/span>\n
\n\n

2019. aastal peeti ATS-i tavap\u00e4rane \u00fcldkoosolek. Kannatusn\u00e4dalale eelneval reedel, 12. aprillil kohtuti EELK Usuteaduse Instituudis. Avaliku ettekande \u201eElades ja kasvades erinevustega kirikus\u201c pidas Minna M.E. Hietam\u00e4ki Helsingi \u00dclikoolist ning tema juhatas pikema referaadiga sisse Anne Burghardt Tallinnast. J\u00e4rgnes arutelu eriarvamustega toimetulemisv\u00f5imaluste \u00fcle kirikus. Lisaks anti \u00fclevaated seltsi ja ajakirja edenemisest ning arutati seltsi eelarvet. <\/p>\n<\/div>\nPosted in: M\u00e4\u00e4ratlemata<\/a><\/span>Teated<\/a><\/span><\/a><\/span>\nRead more...<\/a><\/span>\n0 comments<\/span>\n

\n

Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2018. aasta \u00fcldkoosolekul 23. m\u00e4rtsil peab avaliku ettekande Ergo Naab<\/a><\/h2>\n2018-03-20 18:41:30<\/span>\nadmin<\/span>\n
\n

Akadeemilise Teoloogia Seltsi seltsi 2018. aasta \u00fcldkoosolek toimub 23. m\u00e4rtsil kell 15.15 Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307. Koosolek algab avaliku ettekandega Ergo Naabilt teemal “Pauliinliku sotsiaalkriitika v\u00f5imalused: \u00fclendamismotiiv ja eshatoloogia presentsus”.<\/p>\n

Ettekande l\u00fchikokkuv\u00f5te:<\/p>\n

\u00dchiskondi diakrooniliselt l\u00e4biv universaalne kultuurilise t\u00e4hendusloome laiem algp\u00f5hjus tuleneb enamasti sotsiaalpoliitilistest pingetest. S\u00e4\u00e4rasele eeldusele toetudes uurin v\u00f5imalust, et Corpus Paulinum<\/em>\u2019is toimub varjatud poleemika keisrikultusega. Nii Pauluse autentsetes kui ka  deuteropauluslikes kirjades pole kordagi otseselt nimetatud impeeriumit ega imperaatorit. Neis ei tehta s\u00fcstemaatilist ja revolutsioonilist v\u00f5imukriitikat. Ometi esitatakse seal \u00fclendamismotiiv Kristusest kui pantokraatorist, mis kaasab m\u00f5isteid ja kontseptsioone valitsejakultuslikust maailmapildist. Asetades algkristliku \u00fclendamismotiivi Rooma varajase printsipiaadi sotsiaalpoliitilisse konteksti, v\u00f5ib m\u00e4rgata, kuidas Pauluse koolkonna poolt kasutatud kujundid ja m\u00f5isteid kontrasteeruvad impeeriumi ideoloogiaga, t\u00e4histades peegelpildis inimlike valitsusambitsioonide ja v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberhindamist.<\/p>\n

Ergo Naab (1971), PhD<\/em>, on Tartu \u00dclikooli usuteaduskonna Uue Testamendi teadur, Eesti Piibliseltsi piiblit\u00f5lkeprojekti koordinaator, ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige ja EELK Rakvere Kolmainu koguduse liige. Tema uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hisuunaks on Uue Testamendi sotsiaal-ajaloolised uuringud, keskendudes eriliselt Corpus Paulinum<\/em>\u2019ile.<\/p>\n

Ettekandele j\u00e4rgneb seltsi kinnine koosolek.<\/p>\n<\/div>\nPosted in: M\u00e4\u00e4ratlemata<\/a><\/span>Teated<\/a><\/span><\/a><\/span>\nRead more...<\/a><\/span>\n0 comments<\/span>\n

\n

Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2017. aasta \u00fcldkoosolekul 7. aprillil peab avaliku ettekande Thomas-Andreas P\u00f5der.<\/a><\/h2>\n2017-04-06 18:26:45<\/span>\nadmin<\/span>\n
\n

Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2017. aasta \u00fcldkoosolekul toimub 7. aprillil kell 15.15 Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudi ruumes (2. korrusel). Koosolekul algab avaliku ettekandega Thomas Andreas P\u00f5derilt teemal “Solidaarne tolerantsus. Alexander von Oettingeni ristiteoloogia ja sotsiaaleetika”.<\/p>\n

Ettekande aluseks on raamatuks t\u00f6\u00f6deldud doktoriv\u00e4itekiri (T.-A. P\u00f5der, Solidarische Toleranz. Kreuzestheologie und Sozialethik bei Alexander von Oettingen<\/em>, Forschungen zur systematischen und \u00f6kumenischen Theologie 156, toim. Christine Axt-Piscalar, Christiane Tietz, G\u00f6ttingen; Bristol, CT, U.S.A.: Vandenhoeck & Ruprecht, 2016, 509 lk.). Kirjastuse kodulehel tutvustatakse teost j\u00e4rgnevalt: \u201eBaltisaksa teoloogi ja sotsiaaleetiku Alexander von Oettingeni (1827-1905) p\u00e4randi esimene tervikinterpretatsioon esitleb seda ristiteoloogia ja sotsiaaleetika s\u00fcstemaatilise esmakujuna. Von Oettingeni p\u00e4randis langeb kokku nii ristiteoloogia fundamentaalteoloogilise m\u00f5istmise algus kui empiiriliselt vastutatud sotsiaaleetika algus valgustusj\u00e4rgsel ajastul. Esmakordselt uusaegse teoloogia kontekstis omandab v\u00e4ljend \u201eristiteoloogia\u201c teoloogias otsustava juhtm\u00f5iste rolli ning leiab v\u00e4ljenduse p\u00f5hjalikus dogmaatilises tervikk\u00e4sitluses. \u00dchtlasi v\u00f5etakse m\u00f5iste \u201esotsiaaleetika\u201c esmakordselt kasutusele teoloogilises diskursuses \u2013 seda intensiivses suhtluses kujunevate sotsiaalteadustega. Thomas-Andreas P\u00f5der uurib neid p\u00f5hiorientiire, mille omavaheline suhe saab n\u00e4htavaks solidaarse tolerantsusena. Terminitel \u201etolerantsus\u201c ja \u201esolidaarsus\u201c on oluline roll von Oettingeni teoloogias, mis on eriliselt tundlik religioosselt ja ideoloogiliselt pluraalse olukorras suhtes.\u201c<\/p>\n

Ettekandele j\u00e4rgneb seltsi kinnine koosolek.<\/p>\n

Teate koostas Urmas N\u00f5mmik<\/p>\n<\/div>\nPosted in: M\u00e4\u00e4ratlemata<\/a><\/span>Teated<\/a><\/span><\/a><\/span>\nRead more...<\/a><\/span>\n0 comments<\/span>\n

\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-60","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/60","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=60"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":67,"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions\/67"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/usuteadus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=60"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}