Akadeemilise Teoloogia Seltsi üldkoosolek peeti 11. mail veebi vahendusel.
2021-10-04 13:33:2711. mail toimus Akadeemilise Teoloogia Seltsi üldkoosolek koroonaviiruse tõttu veebi vahendusel. Uuendati Seltsi põhikirja ja valiti uus juhatus: esimees Anne Burghardt, aseesimees Ain Riistan, laekur Meelis Friendthal ja sekretär Anu Põldsam. Revidendina jätkab Kaido Soom. Ühtlasi kinnitas koosolek Usuteadusliku Ajakirja uue peatoimetaja Roland Karo. Senine peatoimetaja Tarmo Kulmar jätkab toimetuskollegiumi liikmena.
Akadeemiline Teoloogia Selts sai Eesti Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmeks
2020-02-15 18:22:1315. oktoobril 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees Urmas Nõmmik assotsiatsioonileppe.
Siinkohal on ära toodud Tarmo Soomere tervituskõne:
Lugupeetud akadeemilise teoloogia seltsi esimees Urmas Nõmmik, aseesimees Randar Tasmuth; head kolleegid:
Hea teaduse jooned on universaalsed kõikides teadusvaldkondades. Need on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad, elegantsed põhjendused, ausalt rääkimine asjadest, mida me kuulda või isegi nimetada ei taha, ja julgus öelda „ei tea“. Sageli ei aita kõik see meid edasi või toob hoopis ilmsiks nn nurjatud probleemid, mille osa ja üks allikaid me ise oleme.
Parafraseerides tuntud ütlust: oskame küll maailma algosakesteks lahti võtta, aga terviku kokkupanemise jätame tagasihoidlikult ja jätkusuutlikult järgmistele põlvedele. Vahel oskamatult vabandades: et ka neil midagi teha oleks. Siiski proovides mõjutada riigi juhte ja innustada ühiskonda.
Kadunud Hardo Aasmäe kommenteeris maailma parandamist ühiskonna veenmise kaudu nõnda: „Massidele jutlustamine toob lõppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk siis selle, et sind lüüakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju mõistlikum on olla Lapi Tark, valdav osa elust vaikida ja elada õnnelikult kõrge vanuseni.“ Nii oleme ühiskonnaga suhtlemise üle mõtiskledes – mis peaks olema sotsiaalteaduste või vähemalt teaduskommunikatsiooni problemaatika – äkitselt religioossete terminite juures.
Religiooni ajaloo kvintessentsi on Ralf Waldo Emerson formuleerinud maksiimina: „Ühe ajastu religioon on järgmise kirjanduslik meelelahutus”. Mis tähendab teistpidi tõdemust, et religioone on maailmas hirmuäratavalt palju. Teadaolevalt praktiliselt kõigil rahvastel. Kui kaasaegne sekulariseerunud maailm välja arvata.
Kui tahta olla sekulariseerunult pragmaatiline, siis – vähemalt evolutsiooniteooria raamides – surub end peale üks järeldus: minevikus on religiooni olemasolu andnud rahvastele konkurentsieelise. See, mis on meid siia toonud, ei pruugi meid edasi viia, märkis üks teine president, aga sellegipärast tahaks väga teada, milles see eelis on seisnenud.
Kes on öelnud „religioon“, peab ütlema ka „usk“. Kui ütleja on teadlane, peab ta olema valmis, et küsitakse teaduse ja usu suhete kohta. Kui delegeerida see küsimus ingliskeelsena kõiketeadja doktor Google’ile, siis esimesena ilmub ekraanile ansambel The Script. Mida võib tõlkida nii pühakirjaks kui ka programmijupiks (ja too teine võib tulevikus ootamatult sageli mängida esimese rolli).
Nende laul „Science and faith“ (2010) on tehniliselt alternatiivrokk või pop-rokk. See pole üldse halb lugu ning minu habemike põlvkonnale päris meeldiv kuulata. Lisaks ütleb see toredaid asju. Näiteks: Usku ja lootust teleskoobist ei leia. / Südant ja hinge tähtedelt ei saa.
Need sõnad tunduvad justkui ütlevat, et meil on inimeste, perekondade, kogukondade või ühiskondadena teatavad mittemateriaalsed vajadused. Neid on raske ette aimata ja veel raskem teaduslikult analüüsida. Pealegi muutuvad need ajas. Kui ühe vajaduste komplekti ära rahuldame, siis ilmtingimata järgnevad uued vajadused. Võib-olla ongi see meie tulevik. Kliimamuutuste kontekstis aga pigem mitte.
Teaduse üks funktsioone on piiluda tulevikku, et seda muuta paremaks või vähemalt elamisväärse(ma)ks. Personaalmeditsiin ütleb meile järjest rohkem, mis haigused konkreetset inimest ähvardavad ja kuidas saab neid juba eos vältida. Tulevikku piilumise alustalaks on hea mälu, ehk parim võimalik teadmine sellest, mis on juhtunud minevikus. Nagu kirjutas Juhan Liiv: „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.“
Minevikus sündinud asjade mõistmine on seega üldjuhul üks kasulik omadus, kui mitte konkurentsieelis. Kaasa arvatud selle analüüs, miks läks vaja tuhandeid erinevaid keeli või millisel moel erinevate religioonide olemasolu mõjutas inimese kui liigi ellujäämise šansse. Kui peituda siinkohal mõneti ülelihtsustava fundamentalistliku evolutsioonibioloogi kübara alla, siis võiks isegi oletada, et see aitas vähemalt mingil ajajärgul kaasa inimkonna arengule. Igatahes seisab selles kontekstis akadeemilise kogukonna ees möödapääsmatu ja väga tõenäoliselt mitmes mõttes kasulik mineviku analüüsi ja tõlgendamise ülesanne. Mul on hea meel, et oleme sõlminud tiheda sideme selle valdkonna Eesti parimate ekspertidega.
Tarmo Soomere akadeemilise teoloogia seltsi ja Eesti teaduste akadeemia assotsieerumislepingu allakirjutamise puhul 15.10.2019.
Kasutatud mõtteid artiklist: Masside vaimsus. KesKus, november 2018, lk 6‒7, http://kes-kus.ee/masside-vaimsus/
2019. aastal peeti ATS-i üldkoosolek reedel, 12. aprillil.
2020-01-13 12:20:132019. aastal peeti ATS-i tavapärane üldkoosolek. Kannatusnädalale eelneval reedel, 12. aprillil kohtuti EELK Usuteaduse Instituudis. Avaliku ettekande „Elades ja kasvades erinevustega kirikus“ pidas Minna M.E. Hietamäki Helsingi Ülikoolist ning tema juhatas pikema referaadiga sisse Anne Burghardt Tallinnast. Järgnes arutelu eriarvamustega toimetulemisvõimaluste üle kirikus. Lisaks anti ülevaated seltsi ja ajakirja edenemisest ning arutati seltsi eelarvet.
Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2018. aasta üldkoosolekul 23. märtsil peab avaliku ettekande Ergo Naab
2018-03-20 18:41:30Akadeemilise Teoloogia Seltsi seltsi 2018. aasta üldkoosolek toimub 23. märtsil kell 15.15 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, peahoone ruumis 307. Koosolek algab avaliku ettekandega Ergo Naabilt teemal “Pauliinliku sotsiaalkriitika võimalused: ülendamismotiiv ja eshatoloogia presentsus”.
Ettekande lühikokkuvõte:
Ühiskondi diakrooniliselt läbiv universaalne kultuurilise tähendusloome laiem algpõhjus tuleneb enamasti sotsiaalpoliitilistest pingetest. Säärasele eeldusele toetudes uurin võimalust, et Corpus Paulinum’is toimub varjatud poleemika keisrikultusega. Nii Pauluse autentsetes kui ka deuteropauluslikes kirjades pole kordagi otseselt nimetatud impeeriumit ega imperaatorit. Neis ei tehta süstemaatilist ja revolutsioonilist võimukriitikat. Ometi esitatakse seal ülendamismotiiv Kristusest kui pantokraatorist, mis kaasab mõisteid ja kontseptsioone valitsejakultuslikust maailmapildist. Asetades algkristliku ülendamismotiivi Rooma varajase printsipiaadi sotsiaalpoliitilisse konteksti, võib märgata, kuidas Pauluse koolkonna poolt kasutatud kujundid ja mõisteid kontrasteeruvad impeeriumi ideoloogiaga, tähistades peegelpildis inimlike valitsusambitsioonide ja väärtuste ümberhindamist.
Ergo Naab (1971), PhD, on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi teadur, Eesti Piibliseltsi piiblitõlkeprojekti koordinaator, ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige ja EELK Rakvere Kolmainu koguduse liige. Tema uurimistöö põhisuunaks on Uue Testamendi sotsiaal-ajaloolised uuringud, keskendudes eriliselt Corpus Paulinum’ile.
Ettekandele järgneb seltsi kinnine koosolek.
Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2017. aasta üldkoosolekul 7. aprillil peab avaliku ettekande Thomas-Andreas Põder.
2017-04-06 18:26:45Akadeemilise Teoloogia Seltsi 2017. aasta üldkoosolekul toimub 7. aprillil kell 15.15 Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudi ruumes (2. korrusel). Koosolekul algab avaliku ettekandega Thomas Andreas Põderilt teemal “Solidaarne tolerantsus. Alexander von Oettingeni ristiteoloogia ja sotsiaaleetika”.
Ettekande aluseks on raamatuks töödeldud doktoriväitekiri (T.-A. Põder, Solidarische Toleranz. Kreuzestheologie und Sozialethik bei Alexander von Oettingen, Forschungen zur systematischen und ökumenischen Theologie 156, toim. Christine Axt-Piscalar, Christiane Tietz, Göttingen; Bristol, CT, U.S.A.: Vandenhoeck & Ruprecht, 2016, 509 lk.). Kirjastuse kodulehel tutvustatakse teost järgnevalt: „Baltisaksa teoloogi ja sotsiaaleetiku Alexander von Oettingeni (1827-1905) pärandi esimene tervikinterpretatsioon esitleb seda ristiteoloogia ja sotsiaaleetika süstemaatilise esmakujuna. Von Oettingeni pärandis langeb kokku nii ristiteoloogia fundamentaalteoloogilise mõistmise algus kui empiiriliselt vastutatud sotsiaaleetika algus valgustusjärgsel ajastul. Esmakordselt uusaegse teoloogia kontekstis omandab väljend „ristiteoloogia“ teoloogias otsustava juhtmõiste rolli ning leiab väljenduse põhjalikus dogmaatilises tervikkäsitluses. Ühtlasi võetakse mõiste „sotsiaaleetika“ esmakordselt kasutusele teoloogilises diskursuses – seda intensiivses suhtluses kujunevate sotsiaalteadustega. Thomas-Andreas Põder uurib neid põhiorientiire, mille omavaheline suhe saab nähtavaks solidaarse tolerantsusena. Terminitel „tolerantsus“ ja „solidaarsus“ on oluline roll von Oettingeni teoloogias, mis on eriliselt tundlik religioosselt ja ideoloogiliselt pluraalse olukorras suhtes.“
Ettekandele järgneb seltsi kinnine koosolek.
Teate koostas Urmas Nõmmik